top of page

Intervjuu Maili Roosmega

11.b klassi õpilased Kätlin Pärtel ja Heidi-Anett Väisinen tegid intervjuu Türi ühisgümnaasiumi õppelajuhatajaga Maili Roosmega. Heidi-Anett:,,Kuidas kujutate ette kooli tulevikku?" Maili:,,Ma tahaks väga loota, et Türi volikogu saab aru, et nii suur vald nagu Türi ei tohiks olla ilma gümnaasiumita.Vald kaotab hästi palju kui siin ei ole gümnaasiumi. Ma väga loodan, et siin on kümne ja kahekümne aasta pärast ka veel kool olemas." Heidi-Anett:,,Aga mis te arvte kas riigigümnaasiumi tekkimine mõjutab seda?" Maili:,,Ta kindlasti mõjutab" Heidi-Anett:,,Kas õpilased lähevad pigem Paidesse või jäävad siia?" Maili:,,See pigem oleneb sellest kui head me oleme. Mina ütlen alati, et lapsed valivad jalgadega, kui nad lähevad ära Paidesse siis ongi sellel koolil lõpp. Me ei tea praegu, mida Paide pakub, sest ei ole sellel veel mingit sisu, aga mulle tundub, et konkurents on edasiviiv jõud, et kui on kaks nii lähedal olevat kooli, siis see sunnib neil mõlemal koolil olla parem või midagi tegema selleks. Kui on üks ja ainuke ja mingit ohtu ei ole siis ma kipun mugavaks minema." Heidi-Anett:,,Aga eelmine aasta juhtisite üksi gümnaasiumi?" Maili:,,Nojah, peaaegu, et terve aasta." Heidi-Anett:,,Kas muutus midagi, mis muutus?" Maili:,,Sellel aja kui direktorit ei olnud?" Heidi-Anett:,,Jah" Maili:,,ütleme nii, et kui ei ole majas direktorit siis õpetajad lähevad ikka annavad oma tunni ära.Direktor on see kes hoiab seda kõ Heidi-Anett:,,Kas uus direktor on koolist midagi arvanud?" Maili:,,Ta juba siia kandideerides ütles, et talle on kõrvalt vaadates kool väga meeldinud.Ta ütles sellise lause:,,mul on suur au jätkata Ellu Rusi tööd, sest ma pean Ellust väga lugu, et see on väga toetav ja mõistev kool."Vaatame kui aeg edasi läheb mis ta siis ütleb." Kätlin:,,Mis vôiks olla koolis teisiti?" Maili:,,Mulle tundub, et õpilased võiksid kaasa rääkimise juures olla ise, võib-olla aktiivsemad ja öelda kui nad tahavad midagi teistmoodi." Maili:,,See ei ole ainult meie probleem, vaid terve ühiskonna. Inimesed ei ole valmis nii palju pingutama ja panustama, seda ma vaatan ka õpilaste puhul. Mul on kõige kurvem meel nende üle, kes võiksid ja on võimelised väga hästi õppima, ma ei ütle, et peab olema ainult neljad ja viied. Peaks panustama sellesse, mis tema tugev külg on, aga millegipärast seda pingutust ei taheta teha". Kätlin:,,Mis on praegu kõige keerulisem olukord koolis?" Maili:,,Eks õpilaste arv on valu koht, see on meile väga oluline. Mul on viimasel ajal hakanud tekkima mure selle peale, et see omakoolitunne, mis sellel koolil algul oli hästi tugev, ääretult tugev on jäänud kuidagi nõrgemaks". Kätlin:,,Kuidas on kooli rahaline olukord?" Maili:,,Ma tsiteerin meie kooli majandusjuhatajat". ,,See raha, mis meil on koolil olemas on piisav selleks, et normaalselt ära elada, kõik õpikud kõik asjad saadakse ostetud, käiakse õppekäikudel jne.Mida kindlasti meil ei ole on raha suureks remondiks, see et vald andis raha akende vahetamiseks oli suur võit". Kätlin:,,Kui saaksite ise midagi ära teha, mis te teeksite?" Heidi-Anett:,,Võtame, et kui ei oleks seda koolieelarvet, millest unistaksite?" Maili:,,Kindlasti õppekäigud, just sellega on Tallinna ja Tartu koolid meist paremad." Heidi-Anett:,,Aga kui õpilased ise toetaksid neid õppekäike?" Maili:,,Siis me ei saa öelda, et see on kohustuslik. Kui mõni õpilane ütleb, et tal ei ole seda raha siis nii on". Kätlin:,,Mis on praegu suurimad takistused, mis on tulnud kooli juhtimisel?" Maili:,,Eesti seadused on väga liberaalsed. Minu arvates on kõige suurem probleem gümnaasiumis väljalangemisel puudumistega, aga me ei saa midagi sellega teha, sellel kohal on meie käed lühikesed".


bottom of page